Kui te magate, lõõgastuvad teie ülemiste hingamisteede (nina, suu, kurgu ja hingetoru) lihased. Liigselt lõõgastumisel võivad hingamisteed blokeeruda. Osalisel hingamisteede sulgumisel hakkavad inimesed norskama. Hingamisteede lühiajalisel täielikul sulgusel, peatub hingamine ajutiselt (apnoe).
Hingamisteede ajutine obstruktsioon on uneapnoe kõige sagedasemaks sümptomiks. Uneapnoe patsientidel peetub hingamine magamise ajal korduvalt, mõnedel juhtudel isegi mitusada korda öö jooksul.
Obstruktiivse uneapnoe sündroom tuleneb hingamisteede sulguse episoodidest öösel, mis põhjustavad unepuudusest põhjustatud sümptomite esinemist päeval. Apnoehoog põhjustab hapnikupuudust, mis võib pikemas perspektiivis viia kõrge vererõhu, müokardiinfarkti ja insuldi tekkimise riski suurenemiseni.
Uneapnoe on väga sagedasti esinev, kuid endiselt aladiagnoositud haigus. Tüüpiline obstruktiivse uneapnoe sündroomiga patsient on üle 40 aastane ülekaaluline mees, kuid see haigus võib tabada kõiki.
Ravi hõlmab vajadusel kaalulangetamist, alkoholi ja unerohtude vältimist ning teatud juhtudel ka mandibulaarse ettenihutussplindi kasutamist. Ravi järgmiseks sammuks on CPAP-seadme (loob hingamisteedes pideva ülerõhu, et need ei saaks vahepeal sulguda ) või kahetasandilise seadme (surub hingamisteedesse õhku erinevatel rõhkudel sõltuvalt sellest, kas patsient hingab sisse või välja) kasutusele võtmine.
Sümptomid
Uneapnoe sagedasemad sümptomid on järgmised:
- Norskamine
- Hingamise ajutine peatumine magades
- Ebanormaalne väsimus päeval
Uuringud näitavad, et uneapnoe võib pikas perspektiivis soodustada erinevate haiguste, nagu kõrgenenud vererõhk, diabeet, südamehaigus või insult. Patsient muutub ka stressi suhtes vastuvõtlikumaks.
Ravi
Uneapnoe raviks on erinevaid võimalusi. Soovitatakse järgmisi lihtsaid elustiilimuutusi:
- Uinumine kindlatel kellaaegadel.
- Võtke kasutusele rutiin, mida alati magama minnes järgite.
- Veenduge oma voodi mugavuses.
- Õhutage magamistuba igapäevaselt.
- Vältige suuri õhtusi söögikordi, kuid ärge minge ka tühja kõhuga magama.
- Ärge käige uinumise eel kuumas vannis.
- Ärge uinuge televiisori ees.
- Ärge jooge magama minemise eel alkohoolseid jooke.
Ravivalik lähtub haiguse tõsidusest, vanusest, kaasuvatest haigustest ja mistahes anatoomilisestest eripäradest ninas ja kurgus. Sagedasemad ravimeetodid on järgmised:
- CPAP (pidev positiivne hingamisteede rõhk).
- Mandibulaarne ettenihutamisseade (kergetel juhtudel).
- Kirurgiline sekkumine (seda välditakse tänapäeval üha rohkem, kuid anatoomiliste takistuste korral võib see möödapääsmatuks osutuda).
CPAP
Uneapnoe kõige levinum ja tõhusam ravi on CPAP (pidev positiivne rõhk hingamisteedes). CPAP toimetab maski kaudu õhku patsiendi hingamisteedesse. Patsient kogeb tavaliselt kiiret une- ja elukvaliteedi paranemist.
CPAP-ravi nõuab eelnevalt põhjalikke uneuuringuid.